Hindamisjuhend
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi hindamisjuhend
I Üldsätted
Hindamise eesmärk:
- toetada õpilase arengut;
- anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
- toetada õpilast edasise haridustee valikul;
- suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Hindamise korralduses kasutatavad mõisted:
- Kursus – 35 ainetunnist koosnev õppeaine
- Kursusehinne – kursuse läbimise järel õpitulemuste saavutamise taset kajastav kokkuvõttev hinne
- Järelvastamine – puudulikult hinnatud hindelise töö või tegemata hindelise töö sooritamine määratud tingimustel
- Täiendav õppetöö- puuduliku kursusehinde korral määratud täiendav õppetöö
II Hindamise põhimõtted ja hinnetest teavitamine
1. Kursuse hindamise põhimõtted on toodud kursuse kirjelduses. Iga aineõpetaja tutvustab hindamise põhimõtteid oma kursuse alguses.
2. Õpilase hinded on fikseeritud koolis kasutatavas elektroonilises õppeinfosüsteemis.
3. Õpetaja kannab õpilase hinded koolis kasutusel olevasse elektroonilisse õppeinfosüsteemi kahe töönädala jooksul pärast hindelise töö tähtaega või arvestuse sooritamist.
4. Õpilane ja lapsevanem või tema seaduslik esindaja pääsevad infosüsteemi neile eraldatud kasutajatunnuse ja parooli abil.
5. Mitterahuldavate hinnete korral teavitab alaealise põhikooli õpilase klassijuhataja sellest lapsevanemat või hooldajat.
6. Õppeperioodi lõpus väljastatakse soovi korral õpilasele õppeinfosüsteemist väljaprinditud ning klassijuhataja poolt allkirjaga kinnitatud hinneteleht.
III Hinnete ülekandmine
1. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilasel on õigus taotleda positiivsete hinnete ülekandmist klassijuhataja poolt kirjaliku avalduse alusel.
2. Õpilasel on õigus taotleda positiivsele tulemusele sooritatud riigieksami tulemuse ülekandmist .
3. Õpilasel on õigus taotleda varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) vastava taotluse alusel.
4. Õpilasel on õigus taotleda varem sooritatud lõputöö/loovtöö hinde ülekandmist avalduse alusel.
5. Kursusehinde kujunemisel saab arvesse võtta:
- õpilase osalust projektipõhistes tegevustes, kui see aitab kaasa vastava õppeaine õpitulemuste saavutamisele;
- õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses, kui see aitab kaasa vastava õppeaine õpitulemuste saavutamisele ning kooli õppenõukogu on kinnitanud osalemise vastavaks kooli õppetegevuse eesmärkidele;
- väljaspool kooli toimuva õppetegevuse arvestamise viisi ja määra konkreetse kursuse osas otsustab vastava kursuse aineõpetaja.
IV Teadmiste ja oskuste hindamine
1. Õppimist toetava hindamisena on käsitletav:
- individuaalne vestlus;
- grupivestlus;
- tähelepanu juhtimine vajalikuks peetavale asjaoludele;
- refleksioon, sh eneserefleksioon.
2. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis: õpilaste õpitulemused õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. 12. klassi lõpus pannakse gümnaasiumiastme kursuste hinnete alusel aastahinne. Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §17 lõikele 4 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.
3. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis: hinded koondatakse poolaastahinneteks ning viimased aastahinneteks . Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana (§ 15, lõige 9).
4. Kasutatav hindesüsteem
Hindamisel viie palli süsteemis:
- hindega „5“ e „väga hea“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid ;
- hindega „4“ e „hea“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
- hindega „3“ e „rahuldav“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad põhikooli õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi edasises elus ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
- hindega „2“ e „puudulik „ hinnatakse õpitulemuste saavutatavust, kui põhikooli õpilase areng on toimunud, kuid ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasises elus ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
- hindega“1“ e „nõrk“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui õpitulemused ei võimalda põhikooli õpilasel oluliste raskusteta hakkama saamist edasises elus ning õpilase areng puudub õpitulemuste osa ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ning areng puudub.
Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et
hinne „5“- on 90-100% maksimaalsest punktide arvust,
hinne „4“ - 75-89%,
hinne „3“- 50-74%,
hinne „2“- 20-49%,
hinne „1“- 0-19%.
- Tähtajaks tegemata ja esitamata hindelised tööd tähistatakse hindega„1“. Parandatud töö hinne kantakse sisse kaldkriipsuga. Näiteks 1/3.
- Kui hindamisel tuvastatakse ebaausaid võtteid nagu kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine, töö kopeerimine, plagieerimine jm, hinnatakse vastust hindega „1“ ja seda ei saa parandada.
5. Hindamisel võib rakendada ka arvestuslikku skaalat, kus „arvestatud“ (A) tähendab, et õpilane on omandanud õpitulemused ainekavas ettenähtud mahus ning „mittearvestatud“ (MA) tähendab vastavalt, et õpilane ei ole omandanud õpitulemusi ainekavas ettenähtud mahus. Arvestusliku skaala rakendamine on lubatud õppeainetes, kus õpitulemused on seotud eripädevustega (kunst, muusika, valikained).
6. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslase hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada. Õpetaja annab tagasiside õpilase tööle kas kirjalikult või suuliselt.
7. Kursuse jooksul on hindamine korraldatud viisil, mis suunab õpilast kursuse lõpetamiseks vajalike õpitulemuste saavutamisele.
8. Kursuse alguseks koostab õpetaja hindeliste tööde ajakava ning tutvustab seda õpilastele. Hindeliste tööde ajakava on kättesaadav ka elektroonilises õppeinfosüsteemis.
9. Kolm päeva enne põhikooli lõpueksamit ja gümnaasiumi riigieksameid lõpeb õppetöö.
10. Gümnaasiumi lõpuklassi õpilastel peavad olema lõppenud ainekursuste hinded väljas eksamiperioodi alguseks. Käimasoleva kursuse töid saab esitada kuni 31. maini.
V Järelevastamine
1. Kui õpitulemus on puudulik või nõrk või on hinne saamata, antakse õpilasele võimalus konsultatsiooniks ja järelevastamiseks. Järelevastamine toimub õpetajaga kokkulepitud ajal.
2. Varasemate kursusehinnete parandamiseks esitab õpilane klassijuhatajale kirjaliku avalduse 30 päeva jooksul alates kooli vastu võtmisest. Kehtima jääb viimane hinne.
VI Hinde või hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 10 päeva jooksul pärast hinde saamist/ülekandmist.
Õpilane esitab avalduse hinde vaidlustamise kohta kooli direktorile ja hinde parandamise kohta klassijuhatajale. Õpilase esitatud avalduse vaatab läbi ja selle rahuldamise otsustab kooli direktori poolt määratud komisjon, kuhu kuuluvad kooli direktor, õpilase klassijuhataja, aineõpetaja ja õppenõustaja.
2. Kooli direktor teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult 5 tööpäeva jooksul vastuvõtmise päevast arvates. Hinnete ja hinnangute vaidlustamine toimub“ Haldusmenetluse seaduse „§71-§87 sätestatud kohaselt.
VII Üleviimine järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmine ning õpilase koolist väljaarvamine
1. Õpilase üleviimise järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu gümnaasiumis kursuste hinnete alusel, põhikoolis poolaasta hinnete alusel.
2. Täiendav õppetöö määratakse õppeperioodi lõpus õpilasele, kellel on puudulikud kursusehinded.
Mitterahuldavalt hinnatud kursuste arv ei tohi ühes õppeaines ületada ⅓ gümnaasiumi kohustuslike kursuste mahust ja klassikursuse jooksul ei tohi õppeaines kaks järjestikust kursust olla hinnatud puudulikuna.
3. Järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu hiljemalt 31. augustiks.
4. Kui õpilasel on õppeaasta lõpuks rohkem kui viie kursuse osas määratud täiendav õppetöö sooritamata, arvatakse ta õppenõukogu otsusega õpilaste nimekirjast välja.
5. Õpilase koolist välja arvamine toimub vastavalt Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse §28, mis ütleb: Kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»; kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.
VIII Kooli lõpetamise tingimused
1. Põhikooli lõpetaja saab lõputunnistuse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
2. Gümnaasiumi lõpetaja saab lõputunnistuse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
3. Eksternina saab nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetada juhul, kui on sooritatud õppeaine eksamid ning kohustuslikud lõpueksamid vähemalt rahuldavale tulemusele, lõputööd eksternatuuris õppijad ei pea tegema.
Kooskõlastatud kooli õppenõukogus 25.08.2021.
Kinnitatud kooli direktori käskkirjaga 30.08.2021 nr 1-3/26
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi hindamisjuhend
I Üldsätted
Hindamise eesmärk:
- toetada õpilase arengut;
- anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
- toetada õpilast edasise haridustee valikul;
- suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Hindamise korralduses kasutatavad mõisted:
- Kursus – 35 ainetunnist koosnev õppeaine
- Kursusehinne – kursuse läbimise järel õpitulemuste saavutamise taset kajastav kokkuvõttev hinne
- Järelvastamine – puudulikult hinnatud hindelise töö või tegemata hindelise töö sooritamine määratud tingimustel
- Täiendav õppetöö- puuduliku kursusehinde korral määratud täiendav õppetöö
II Hindamise põhimõtted ja hinnetest teavitamine
1. Kursuse hindamise põhimõtted on toodud kursuse kirjelduses. Iga aineõpetaja tutvustab hindamise põhimõtteid oma kursuse alguses.
2. Õpilase hinded on fikseeritud koolis kasutatavas elektroonilises õppeinfosüsteemis.
3. Õpetaja kannab õpilase hinded koolis kasutusel olevasse elektroonilisse õppeinfosüsteemi kahe töönädala jooksul pärast hindelise töö tähtaega või arvestuse sooritamist.
4. Õpilane ja lapsevanem või tema seaduslik esindaja pääsevad infosüsteemi neile eraldatud kasutajatunnuse ja parooli abil.
5. Mitterahuldavate hinnete korral teavitab alaealise põhikooli õpilase klassijuhataja sellest lapsevanemat või hooldajat.
6. Õppeperioodi lõpus väljastatakse soovi korral õpilasele õppeinfosüsteemist väljaprinditud ning klassijuhataja poolt allkirjaga kinnitatud hinneteleht.
III Hinnete ülekandmine
1. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilasel on õigus taotleda positiivsete hinnete ülekandmist klassijuhataja poolt kirjaliku avalduse alusel.
2. Õpilasel on õigus taotleda positiivsele tulemusele sooritatud riigieksami tulemuse ülekandmist .
3. Õpilasel on õigus taotleda varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) vastava taotluse alusel.
4. Õpilasel on õigus taotleda varem sooritatud lõputöö/loovtöö hinde ülekandmist avalduse alusel.
5. Kursusehinde kujunemisel saab arvesse võtta:
- õpilase osalust projektipõhistes tegevustes, kui see aitab kaasa vastava õppeaine õpitulemuste saavutamisele;
- õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses, kui see aitab kaasa vastava õppeaine õpitulemuste saavutamisele ning kooli õppenõukogu on kinnitanud osalemise vastavaks kooli õppetegevuse eesmärkidele;
- väljaspool kooli toimuva õppetegevuse arvestamise viisi ja määra konkreetse kursuse osas otsustab vastava kursuse aineõpetaja.
IV Teadmiste ja oskuste hindamine
1. Õppimist toetava hindamisena on käsitletav:
- individuaalne vestlus;
- grupivestlus;
- tähelepanu juhtimine vajalikuks peetavale asjaoludele;
- refleksioon, sh eneserefleksioon.
2. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis: õpilaste õpitulemused õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. 12. klassi lõpus pannakse gümnaasiumiastme kursuste hinnete alusel aastahinne. Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §17 lõikele 4 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.
3. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis: hinded koondatakse poolaastahinneteks ning viimased aastahinneteks . Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana (§ 15, lõige 9).
4. Kasutatav hindesüsteem
Hindamisel viie palli süsteemis:
- hindega „5“ e „väga hea“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid ;
- hindega „4“ e „hea“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
- hindega „3“ e „rahuldav“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad põhikooli õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi edasises elus ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
- hindega „2“ e „puudulik „ hinnatakse õpitulemuste saavutatavust, kui põhikooli õpilase areng on toimunud, kuid ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasises elus ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
- hindega“1“ e „nõrk“ hinnatakse õpitulemuste saavutatust, kui õpitulemused ei võimalda põhikooli õpilasel oluliste raskusteta hakkama saamist edasises elus ning õpilase areng puudub õpitulemuste osa ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ning areng puudub.
Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et
hinne „5“- on 90-100% maksimaalsest punktide arvust,
hinne „4“ - 75-89%,
hinne „3“- 50-74%,
hinne „2“- 20-49%,
hinne „1“- 0-19%.
- Tähtajaks tegemata ja esitamata hindelised tööd tähistatakse hindega„1“. Parandatud töö hinne kantakse sisse kaldkriipsuga. Näiteks 1/3.
- Kui hindamisel tuvastatakse ebaausaid võtteid nagu kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine, töö kopeerimine, plagieerimine jm, hinnatakse vastust hindega „1“ ja seda ei saa parandada.
5. Hindamisel võib rakendada ka arvestuslikku skaalat, kus „arvestatud“ (A) tähendab, et õpilane on omandanud õpitulemused ainekavas ettenähtud mahus ning „mittearvestatud“ (MA) tähendab vastavalt, et õpilane ei ole omandanud õpitulemusi ainekavas ettenähtud mahus. Arvestusliku skaala rakendamine on lubatud õppeainetes, kus õpitulemused on seotud eripädevustega (kunst, muusika, valikained).
6. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslase hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada. Õpetaja annab tagasiside õpilase tööle kas kirjalikult või suuliselt.
7. Kursuse jooksul on hindamine korraldatud viisil, mis suunab õpilast kursuse lõpetamiseks vajalike õpitulemuste saavutamisele.
8. Kursuse alguseks koostab õpetaja hindeliste tööde ajakava ning tutvustab seda õpilastele. Hindeliste tööde ajakava on kättesaadav ka elektroonilises õppeinfosüsteemis.
9. Kolm päeva enne põhikooli lõpueksamit ja gümnaasiumi riigieksameid lõpeb õppetöö.
10. Gümnaasiumi lõpuklassi õpilastel peavad olema lõppenud ainekursuste hinded väljas eksamiperioodi alguseks. Käimasoleva kursuse töid saab esitada kuni 31. maini.
V Järelevastamine
1. Kui õpitulemus on puudulik või nõrk või on hinne saamata, antakse õpilasele võimalus konsultatsiooniks ja järelevastamiseks. Järelevastamine toimub õpetajaga kokkulepitud ajal.
2. Varasemate kursusehinnete parandamiseks esitab õpilane klassijuhatajale kirjaliku avalduse 30 päeva jooksul alates kooli vastu võtmisest. Kehtima jääb viimane hinne.
VI Hinde või hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 10 päeva jooksul pärast hinde saamist/ülekandmist.
Õpilane esitab avalduse hinde vaidlustamise kohta kooli direktorile ja hinde parandamise kohta klassijuhatajale. Õpilase esitatud avalduse vaatab läbi ja selle rahuldamise otsustab kooli direktori poolt määratud komisjon, kuhu kuuluvad kooli direktor, õpilase klassijuhataja, aineõpetaja ja õppenõustaja.
2. Kooli direktor teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult 5 tööpäeva jooksul vastuvõtmise päevast arvates. Hinnete ja hinnangute vaidlustamine toimub“ Haldusmenetluse seaduse „§71-§87 sätestatud kohaselt.
VII Üleviimine järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmine ning õpilase koolist väljaarvamine
1. Õpilase üleviimise järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu gümnaasiumis kursuste hinnete alusel, põhikoolis poolaasta hinnete alusel.
2. Täiendav õppetöö määratakse õppeperioodi lõpus õpilasele, kellel on puudulikud kursusehinded.
Mitterahuldavalt hinnatud kursuste arv ei tohi ühes õppeaines ületada ⅓ gümnaasiumi kohustuslike kursuste mahust ja klassikursuse jooksul ei tohi õppeaines kaks järjestikust kursust olla hinnatud puudulikuna.
3. Järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu hiljemalt 31. augustiks.
4. Kui õpilasel on õppeaasta lõpuks rohkem kui viie kursuse osas määratud täiendav õppetöö sooritamata, arvatakse ta õppenõukogu otsusega õpilaste nimekirjast välja.
5. Õpilase koolist välja arvamine toimub vastavalt Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse §28, mis ütleb: Kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»; kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.
VIII Kooli lõpetamise tingimused
1. Põhikooli lõpetaja saab lõputunnistuse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
2. Gümnaasiumi lõpetaja saab lõputunnistuse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
3. Eksternina saab nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetada juhul, kui on sooritatud õppeaine eksamid ning kohustuslikud lõpueksamid vähemalt rahuldavale tulemusele, lõputööd eksternatuuris õppijad ei pea tegema.
Kooskõlastatud kooli õppenõukogus 25.08.2021.
Kinnitatud kooli direktori käskkirjaga 30.08.2021 nr 1-3/26